Otsuste tegemine
EKP, kes vastutab Euroopa Liidu pangandusjärelevalve eest, võib vastu võtta mitmesuguseid järelevalveotsuseid, mis on ühtse järelevalvemehhanismi reguleerimisalasse kuuluvate pankade jaoks siduvad.
Otsused hõlmavad järgmist:
- usaldatavusnõuete kohaldamise otsused
- omavahendite vähendamise heakskiitmine
- mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve kapitalinõuded (puhvrid)
- järelevalve alla kuuluvate pankade olulisuse määramine
- pankade tegevusload ja nende kehtetuks tunnistamine
- hinnangud oluliste osaluste omandamisele ja võõrandamisele
- nii juhtimis- kui ka järelevalvefunktsiooni täitvate juhtorgani liikmete sobivust puudutavad otsused
- jõustamismeetmete ja sanktsioonide kehtestamine olulistele pankadele
EKP on kohustatud järgima nõuetekohase menetluse nõudeid, mis tähendab, et ta peab oma otsuseid põhjendama ning tagama adressaatidele õiguse saada ära kuulatud ja tutvuda kõigi dokumentidega, mille EKP on järelevalvemenetluse käigus saanud, koostanud või kogunud (nn järelevalvetoimik).
Otsuste põhjendamise kohustus
EKP järelevalveotsused peavad olema selgelt põhjendatud; põhjendustes tuleb esitada olulised faktilised asjaolud, õiguslikud alused ja järelevalvekaalutlused, millele otsus tugineb.
Õigus olla ära kuulatud
EKP otsuse eelnõu adressaatidele, kelle õigusi eelnõu võib negatiivselt mõjutada, antakse võimalus esitada enne otsuse vastuvõtmist oma märkused. See võimaldab adressaatidel avaldada arvamust EKP tehtud faktilise ja õigusliku analüüsi kohta ning tagab, et EKP otsused tehakse terviklike andmete põhjal. Üldjuhul on adressaadil märkuste esitamiseks kaks nädalat, kuid erandlike asjaolude korral võidakse seda aega lühendada kolme tööpäevani.
Õigus tutvuda järelevalvetoimikuga
Tulenevalt kaitseõigusest on EKP järelevalvemenetluse osapooltel õigus tutvuda järelevalvetoimikuga enne neid negatiivselt mõjutada võiva otsuse vastuvõtmist. Toimikuga on võimalik tutvuda alates järelevalvemenetluse algatamisest kuni lõpliku otsuse tegemiseni. See õigus on piiratud kolmandate isikute ärisaladuse kaitsega ega laiene konfidentsiaalsele teabele.
Kuidas otsuseid tehakse?
Järelevalvenõukogu kui EKP siseorgan koostab otsuste eelnõud, mille EKP nõukogu võtab vastu kooskõlas vastuväidete mitteesitamise menetlusega. See tähendab, et kui EKP nõukogu ei esita kindlaksmääratud aja jooksul oma vastuväiteid, loetakse otsus vastuvõetuks.
Üldist raamistikku (nt ühtse järelevalvemehhanismi raammäärust) puudutavad otsused võtab EKP nõukogu vastu väljaspool vastuväidete mitteesitamise menetlust.
Lahususe põhimõte
Selleks et vältida huvide konflikti järelevalveülesannete täitmise ja rahapoliitika rakendamise vahel, tagab EKP eesmärkide, otsustamismenetluste ja ülesannete lahususe.