EKP pangandusjärelevalve viib läbi tundlikkusanalüüsi intressimäärade muutuste mõju kohta

• Põhitähelepanu pööratakse intressimäärade muutuste mõjule, kasutades Baseli pangajärelevalve komitee 2016. aastal kehtestatud standardeid.
• Tulemusi kasutatakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis.
• Analüüsi tulemused tõenäoliselt ei muuda agregeeritud kapitalinõudeid.

Euroopa Keskpank (EKP) käivitas täna enda otsese järelevalve alla kuuluvate pankade pangaportfellide tundlikkusanalüüsi, milles keskendutakse intressimäärade muutustele. Tundlikkusanalüüs on osa iga-aastasest järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessist (SREP). Selle eesmärk on anda EKP-le piisavat teavet, mis aitab mõista pankade pangaportfellides olevate varade ja kohustuste tundlikkust intressimäära muutuste suhtes ning intressimäärade hüpoteetiliste muutuste mõju netointressitulule. Kui muud tingimused jäävad samaks, püsivad pankade üldised kapitalinõuded – nii kohustuslikud kui ka soovituslikud – eelduste kohaselt muutumatuna.

EKP pangandusjärelevalve kasutab kuut hüpoteetilist intressimäärašokki, mille Baseli pangajärelevalve komitee määratles 2016. aasta aprillis avaldatud dokumendis „Standards – Interest rate risk in the banking book”. Need šokistsenaariumid hõlmavad intressimäära kõvera taseme ja kuju erinevaid muutusi, mis annavad järelevalveasutustele teavet selle kohta, kuidas omakapitali majanduslik väärtus ja netointressitulu prognoosid muutuvad iga stsenaariumi korral. Šokid ei kujuta endast tegelikku ettevaadet intressimäära arengu kohta euroalal.

Stressitesti tulemusi analüüsitakse SREPi raames. 2017. aasta SREPi otsuses ei määrata järelevalvealaseid kapitalinõudeid (peamiselt 2. samba soovituslikke nõudeid) stressitesti koondtulemuste alusel. Pigem annavad tulemused teavet selle kohta, milline on pankade suhteline haavatavus testis kasutatud erinevate intressimäärašokkide suhtes.

Meediakanalite küsimustele vastab Rolf Benders (tel +49 69 1344 6925).