10.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/1

---

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

4. veebruar 2015,

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete ja korralduse läbivaatamise kohta

(CON/2015/4)

(2015/C 192/01)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

8. augustil 2014 võttis Euroopa Komisjon vastu aruande Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) (1) ülesannete ja korralduse kohta (edaspidi „komisjoni aruanne”).

Euroopa Keskpanga (EKP) pädevus anda arvamus Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni aruande kohta põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 (2) artiklil 20 ning nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 (3) artiklil 8. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

Komisjoni aruandes on ESRNi ülesanded ja korraldus läbi vaadatud kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 20 ning määruse (EL) nr 1096/2010 artikliga 8. EKP üldiselt toetab komisjoni aruandes tehtud järeldusi.

Praegu ei pea EKP vajalikuks suuremate muudatuste tegemist ESRNi õigusraamistikus. Läbivaatamise periood on olnud suhteliselt lühike ning EKP hinnangul on ESRN üldjoontes hästi toiminud. Teatud tehnilised muudatused ESRNi tegevusraamistikus aitaksid siiski tõhustada ESRN toimimist ning suurendada ESRNi kaasabi finantssüsteemi arengutest finantsstabiilsusele põhjustatud süsteemsete riskide ära hoidmisel ja vähendamisel. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid asjaomaseid muudatusi kaaluma konkreetsete õiguslike ettepanekute vajaduse hindamisel (4). Pärast konkreetsete õiguslike ettepanekute avaldamist komisjoni poolt annab EKP nende kohta oma arvamuse aluslepingutes sätestatud pädevuse piires.

Erimärkused

1.   EKP tugi ESRNile

1.1.   ESRNi poolt Euroopa Liidus teostatava makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja EKP rahapoliitika, finantsstabiilsuse ja pangandusjärelevalve mandaadi vaheline seos

ESRN loodi 2010. aastal makrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamiseks Euroopa Liidus. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõike 1 kohaselt on EKP esmane eesmärk säilitada hindade stabiilsus. Nimetatud eesmärgi täitmiseks määratleb EKP euroala rahapoliitika ning rakendab seda. Lepingu artikli 127 lõike 5 kohaselt aitab Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) kaasa rahandussüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele. Nimetatud poliitika määratletakse ja viiakse ellu asjaomaste makromajanduslike ja makrorahanduslike näitajate ja analüüside põhjal.

Alates ESRNi asutamisest on tema kasutada kogu EKPSi makromajanduslikud, finants- ja rahandusalased ekspertteadmised, eelkõige finantsstabiilsuse järelevalve, makromajandusliku analüüsi, turutingimuste ja -infrastruktuuri analüüsi ning statistika kogumise valdkonnas. Lisaks on ESRNil olnud võimalus kasutada oma tegevuses ekspertteadmiste, ressursside ja infrastruktuuri vahelist sünergiat.

ESRNile pakutav tugi ei mõjuta EKP institutsionaalset, funktsionaalset ja finantssõltumatust ega EKPSi asutamislepingus ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesannete täitmist. EKP on endiselt ESRNile analüütilise, statistilise, finants- ja haldustoe pakkumiseks sobiv asutus kooskõlas kehtiva korraga, eelkõige määrusega (EL) nr 1096/2010. Komisjoni konsultatsiooniprotsessis sidusrühmade poolt tehtud ESRNi autonoomia tugevdamise ettepaneku osas (5) tuleks EKP hinnangul leida sobiv tasakaal, kuna põhjendamatult lai autonoomia oleks vastuolus ESRNi jätkuva tuginemisega EKP mainele ja ekspertteadmistele (6).

1.2.   ESRNi haldusnõukogu eesistuja

EKP toetab komisjoni ettepanekut usaldada ESRNi haldusnõukogu eesistuja amet ka edaspidi EKP presidendile. Keskpankadel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikas oluline roll, arvestades nende vastutust finantssüsteemi stabiilsuse eest, analüütilisi ekspertteadmisi ja teavet reaalmajanduse, finantsturgude ja turuinfrastruktuuride kohta. Eelkõige pakub EKP ESRNile analüütilist, statistilist, haldus- ja logistilist tuge ning tagab tehnilisel tasandil tiheda koostöö läbi esindusõiguse ESRNi tehnilises nõuandekomitees ja EKP finantsstabiilsuse komitees.

EKPSi keskpankade presidentide osalemine ESRNi haldusnõukogus ning eesistuja ameti usaldamine EKP presidendile kooskõlas määrusega (EL) nr 1092/2010 rõhutab keskpankade osatähtsust ESRNi toimimises. EKP presidendi rolli ESRNi haldusnõukogu eesistujana ei tohiks seetõttu muuta.

Oluline on täheldada, et EKP president tuleks uuesti ESRNi haldusnõukogu eesistuja ametisse nimetada enne 2015. aasta lõppu, kuna tema ametiaeg on määruses (EL) nr 1092/2010 selgelt piiritletud (7). Seetõttu tuleks õiguslik ettepanek, mis täpsustab eesistuja ametisse nimetamist, koostada ja vastu võtta 2015. aasta esimeses pooles.

2.   ESRNi organisatsioon

2.1.   ESRNi haldusnõukogu koosseisu läbivaatamine

Komisjoni ettepaneku osas muuta ESRNi haldusnõukogu töö sujuvamaks ja vähendada selle koosseisu (8) leiab EKP, et koosseisu vähendamise võimalused on piiratud. EKP on seisukohal, et kõik otsuste tegijad makrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas peaksid osalema haldusnõukogu töös. Arvestades nende keskset rolli makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika teostamisel, tuleks haldusnõukogu töösse kaasata ka EKPSi keskpankade ja riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste (kui need ei ole keskpangad) esindajad, kuigi mitte ilmtingimata hääleõigusega. Samuti tuleks haldusnõukogu töösse ilma hääleõiguseta - st. sarnaselt kehtiva korraga riiklike järelevalveasutuste kaasamiseks - kaasata ühtse järelevalvemehhanismi esindaja.

2.2.   Juhtkomitee koosseisu ja ülesannete läbivaatamine

EKP toetab komisjoni ettepanekut juhtkomitee rolli tugevdamise kohta. Näiteks võiks juhtkomiteed kasutada platvormina teabe vahetamiseks kavandatavate makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete kohta veel enne EKP ametlikku teavitamist, tagades seeläbi kõikide asjassepuutuvate makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste kaasamise. Asjaomaseid makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutusi võib paluda osalema juhtkomitee koosolekutel ad hoc korras. See annaks EKP-le võimaluse arutleda eelkõige euroalaväliste liikmesriikidega võimalikku edasikandumist ja nakatumist enne makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete võtmist. Samuti võiks juhtkomitee haldusnõukogu päevakorra prioriteetide ning töökava olulisemate poliitiliste küsimuste määratlemisel olla proaktiivsem ning kaugelenägelikum. Asjaomaste ülesannete täitmisel peaks juhtkomitee tagama haldusnõukogu tegevuse läbipaistvuse nimetatud ülesannete täitmisel. Juhtkomitee tugevam roll ei tohiks mingil juhul piirata haldusnõukogu rolli ESRNi ainsa otsuseid tegeva organina. EKP hinnangul oleks otstarbekas kaasata juhtkomiteesse ka ühtse järelevalvemehhanismi esindaja.

2.3.   Muud allstruktuurid (tehniline nõuandekomitee ja teaduslik nõuandekomitee)

ESRNi analüütilise töö toetamiseks on loodud erinevad allstruktuurid. Tehniline nõuandekomitee aitab ESRNi tööle kaasa mitmes valdkonnas (9). Teaduslik nõuandekomitee lisab ESRNi tööle innovatiivsema, teaduslikuma ning erapooletu aspekti. EKP hinnangul ei vaja nimetatud komiteede koosseis ja struktuur suuremaid muudatusi. Komisjon on teinud ettepaneku teatud valdkondade parendamiseks, näiteks tehnilise nõuandekomitee koosseisu vähendamiseks ning teadusliku nõuandekomitee nähtavuse ja kooskõla parandamiseks ESRNi üldise tegevuskavaga (10). EKP hinnangul peaks tehnilise nõuandekomitee koosseisu muutmine peegeldama muudatusi haldusnõukogu koosseisus. Teadusliku nõuandekomitee nähtavust saaks parandada haldusnõukogu ja juhtkomitee poolt määratletud prioriteetide täitmisega, eeldusel et teaduslikul nõuandekomiteel säilib võimalus analüüsida küsimusi omal initsiatiivil.

2.4.   Tegevdirektori roll

Komisjoni aruandes tehakse ettepanek kaaluda võimalust luua täiskohaga tegevdirektori ametikoht ESRNi igapäevase töö juhtimiseks (11). Kuigi selline organisatoorne muudatus võib olla otstarbekas, (12) eeldab ESRNi jätkuv vajadus EKP analüütilise, statistilise, haldus- ja logistilise toe järele EKP kõrgetasemelist osalemist ESRNi otsuseid tegevates organites. Seetõttu peaks ESRNi tegevdirektori ametikoha tasakaalustamiseks usaldama haldusnõukogu eesistuja ametikoha EKP presidendile (13). Samuti teeb EKP ettepaneku täpsustada tegevdirektori volituste ulatust, näiteks eesistuja ja sekretariaadi juhataja ülesannete ja vastutusala, aruandekohustuse ning ESRNi esindamise osas.

3.   ESRNi töövahendid

3.1.   Kommunikatsioonivahendid (sh kirjad ja avalikud teadaanded)

EKP hinnangul tuleks ESRNi töövahendite laiendamise ettepanekut täpsustada (14). Komisjon teeb ettepaneku olemasolevaid töövahendeid (sh hoiatused ja soovitused) laiendada, et need hõlmaksid rohkem n.-ö pehmeid volitusi. Näitena toob komisjon enne formaalsete hoiatuste ja soovituste andmist kirjade avaldamise ja avalikud teadaanded, mis muudaksid varajase hoiatamise funktsiooni paindlikumaks. EKP toetab antud lähenemist ning leiab, et see võimaldaks ESRNil juhtida varakult tähelepanu teatud riskidele, andmata seejuures ametlikku hoiatust.

3.2.   ESRNi osalemine liidu õigusloome protsessis

EKP märgib, et mitmed komisjoni konsultatsioonis osalenud sidusrühmad ning muud samal teemal avaldatud aruanded (15) on teinud ettepaneku kaasata ESRN ühel või teisel viisil liidu õigusloome protsessi. Oluline on rõhutada, et liidu õigusloometegevuses juhindutakse asutamislepingu asjaomastest sätetest. Lisaks on määruses (EL) nr 1092/2010 juba praegu sätestatud õiguslik alus komisjonile soovituste andmiseks asjaomases liidu õigusloome valdkonnas (16).

ESRNi finantsstabiilsuse alased ekspertteadmised oleksid liidu poliitiliste algatuste arutelus väga kasulikud. EKP leiab, et proaktiivse kommunikatsioonistrateegia eesmärgil võiks ESRN anda omapoolse sisendi õigusloome protsessi, näiteks määratledes komisjoni jaoks tulevase õigusloometegevuse valdkonnad. Teine võimalus ESRNi kaasamiseks oleks osalemine komisjoni organiseeritud avalikes konsultatsioonides. EKP ei näe siiski vajadust ESRNi rolli formaalseks määratlemiseks liidu õigusloome protsessis, v.a määruses (EL) nr 1092/2010 kehtestatud ulatuses.

4.   ESRNi juurdepääs teabele

4.1.   EKP statistiline tugi ESRNile

Läbivaatamise perioodi kogemuste põhjal leiab EKP, et hetkel kehtiv raamistik teabe esitamiseks ESRNile on kohane ning kinnitab tihedat koostööd ESRNi sekretariaadi ja Euroopa järelevalveasutuste vahel. Sellelegi vaatamata võiks teabevahetuse korda täiendada.

ESRNile pakutava statistilise toe raames on EKP praegu taganud, et otsuses ESRN/2011/6 (17) sätestatud esialgsed koondteabe regulaarse esitamise nõuded oleksid täidetud õigeaegselt ning et andmete kvaliteet oleks kõrge. Otsus ESRN/2011/6 võeti vastu ESRNi sekretariaati, EKPd ja Euroopa järelevalveasutusi hõlmava grupi kaasabil ESRN statistiliste vajaduste rahuldamiseks (18). Asjaomaseid andmeid kasutatakse ESRNi haldusnõukogu ja tehnilise nõuandekomitee korrapärastel teabekoosolekutel, eelkõige ESRNi riskinäidiku koostamisel, mida avaldatakse kvartalipõhiselt alates 2012. a. septembrist.

4.2.   Üldine andmetele juurdepääsu kord

EKP toetaks ka andmetele juurdepääsu korra ühtlustamist olukorras, kus andmed on Euroopa või riigi ametiasutuste tasandil kättesaadavad ning täpsustamist vajavad vaid asjaomaste andmete sisu, vorm ja juurdepääsuõigused. Kord peaks võimaldama asjaomasel asutusel või institutsioonil (näiteks Euroopa järelevalveasutused, riigi ametiasutused või EKPS) kontrollida kehtestatud piirangute (näiteks andmete levitamise piirangute) täitmist. Samas oleks kehtiv ESRNi haldusnõukogu hääletuskord endiselt asjakohane olukorras, kus andmed ei ole kättesaadavad, mistõttu tuleb reaalselt läbi viia juhtumipõhist uurimist ning koguda andmeid finantstööstusest.

4.3.   ESRNi juurdepääs koondamata andmetele

Alates ESRNi loomisest on ESRNi statistilised vajadused enamasti rahuldatud juhtumipõhiste teabenõuetega nii koondandmete kui ettevõttepõhiste andmete osas. Asjaomaste andmete kogumise, töötlemise ja levitamise kord on aga pikk ja tülikas, mis omakorda pikendab andmete analüüsiks kuluvat aega. Võttes arvesse koondandmete ja ettevõttepõhiste andmete olulist täiendavust makrotasandi usaldatavusanalüüsis ja poliitika kujundamisel tuleks kehtiv, rangelt piiratud teabe hankimise raamistik uuesti läbi vaadata. Eelkõige piirab määruse (EL) nr 1092/2010 artikkel 15 ESRNi võimet (oma sekretariaadi kaudu ning EKP statistilise ja analüütilise toe abil) hankida makrotasandi usaldatavusanalüüsiks vajalikke individuaalseid ettevõttepõhiseid andeid õigeaegselt ning kohasel viisil. Asjaomaste piirangute tõttu on tulnud kehtestada tülikad eeskirjad. Osaliselt võivad need olla liigsed, kuna teatud ettevõttepõhiseid andmeid, näiteks üksikute pankade raamatupidamisaruanded, mis praegu edastatakse ESRNi sekretariaadi hallatavasse juurdepääsuta keskkonda, võiks tegelikult avaldada ettevõtted ise.

Seetõttu toetab EKP igati määruse (EL) nr 1092/2010 läbivaatamist, et kehtestada ESRNi vajadustega paremini kooskõlas olev ning individuaalsete ettevõttepõhiste andmete edastamist vähem piirav kord, eristades tundlikud andmed (näiteks vastastikust seotust puudutavad andmed) ning kohaselt tagades konfidentsiaalsuse.

EKP teeb ettepaneku eristada, sarnaselt finantsstabiilsuse nõukogule, (19)„asutuselt koondandmeteks” edastatavad andmed - st. asutuse aruandlus üldiste positsioonide kohta, nt bilanss ja kasumiaruanne, või riskifaktorite kaupa jaotatud andmed erinevate vastaspoolte (nt pangad või valitsusasutused) kohta - „asutuselt asutusele” edastatavatest andmetest, st. asutuste aruandlus vastastikuste positsioonide kohta. Kuigi mõlemal juhul võib olla tegemist konfidentsiaalsete ja tundlike andmetega, mille puhul tuleb kohaldada konfidentsiaalsuse kaitset ning igat üksikjuhtumit eraldi hinnata, on „asutuselt asutusele” edastatavad andmed enamasti tundlikumad ning nende suhtes tuleks seetõttu kohaldada kehtivas korras ettenähtud piiranguid. Seevastu „asutuselt koondandmeteks” edastatavate andmete suhtes võiks kohaldada lihtsustatud korda, ilma et see piiraks õigust taotleda teatud juhtudel rangema korra kohaldamist, kui andmete tundlikkus seda nõuab. Valdkondades, kus koondandmeid ei ole lihtsustatud aruandluse või seonduvate riskide tõttu võimalik analüüsiks kasutada, on oluline rakendada jaotusmeetmeid ning detailsusastet suurendada. Samuti tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et enamus andmeid esitatakse mitmeid nädalaid, kui mitte kuid pärast vaatlusperioodi, muutudes seega vähemtundlikeks.

ESRNi haldusnõukogu võiks kehtestada selliste „asutuselt koondandmeteks” ja ettevõttepõhiste andmete jagamise korra andmete jagamise üldise õigusraamistiku osana. EKP on tõeliselt konfidentsiaalsete andmete kaitsmiseks kehtestanud kohase korra ning saab selles osas tugineda oma ulatuslikele kogemustele (20).

4.4.   Järelevalvearuandluse nõuded

Lisaks kutsub EKP Euroopa järelevalveasutusi üles kohaselt kaaluma ESRNi vajadusi järelevalvearuandluse nõuete kehtestamisel või muutmisel, et paremini kajastada makrotasandi usaldatavusanalüüsi vajadusi. EKP omalt poolt võtab ESRNi andmevajadusi arvesse komisjoni „mõjuanalüüsidega” võrreldavates kasu ja kulude hinnangutes, mis viiakse läbi uue või täpsema statistika kogumiseks tehtava arendustöö käigus.

5.   ESRNi ja ühtse järelevalvemehhanismi vaheline koostöö

5.1.   Ühtse järelevalvemehhanismi esindatus ESRNi struktuurides

ESRNi juhtimiskorralduse väljatöötamise ajal pangandusliitu veel ei eksisteerinud. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi muudatuste, sealhulgas ühtse järelevalvemehhanismi loomise kajastamiseks peaks määrus (EL) nr 1092/2010 selgesõnaliselt sätestama ühtse järelevalvemehhanismi esindatuse ESRNi haldusnõukogus (21). Nagu eespool märgitud, tuleks ette näha ka ühtse järelevalvemehhanismi esindatus juhtkomitees (22). Samuti oleks otstarbekas sätestada ühtse järelevalvemehhanismi esindatus tehnilises nõuandekomitees.

5.2.   ESRNi roll makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite kasutamisel ühtses järelevalvemehhanismis

Tuleb märkida, et nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013 (23) usaldab suurema enamuse ESRNi liikmete teostatavad makrosandi usaldatavusjärelevalvega seonduvad poliitilised ülesanded ja volitused selgesõnaliselt EKP-le (24). Seetõttu peavad riigi ametiasutused teavitama EKPd nende poolt planeeritavatest makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahenditest. Samas võib EKP vajaduse korral kohaldada rangemaid nõudeid.

2014. a. märtsis avaldas ESRN põhiaruande makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kohta pangandussektoris (25). Aruande kohaselt on ESRNil keskne roll liidu makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika vahendeid käsitleva teabe kogumisel ja levitamisel. ESRN on juba soovitanud makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel teha koostööd ja vahetada teavet ka piiriüleselt, eelkõige teavitades ESRNi süsteemsete riskide maandamiseks riigi tasandil võetud meetmetest (26). Lisaks on ESRN soovitanud makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel, ilma et see piiraks liidu õigusaktide asjaomaseid sätteid, teavitada ESRNi enne makrotasandi usaldatavusjärelevalve instrumentide riigi tasandil kohaldamist, kui võib eeldada olulist piiriülest mõju teistele liikmesriikidele või ühisturule (27).

On väga oluline, et ESRNi makrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamisel võetakse arvesse EKP rolli ja ülesandeid makrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas (28). Töö dubleerimist on võimalik vältida EKP ja ESRNi ülesannete ja vastutusala selge piiritlemisega. Selles osas tuleks ette näha, et ESRNi haldusnõukogu ja EKP asjaomased otsuseid tegevad organid kehtestaksid selge eeskirja teabe jagamise ning ESRNi soovituste täitmise kohta.

5.3.   ESRNi soovituste adressaadid

Kehtiva määruse (EL) nr 1092/2010 kohaselt ei ole ESRNi soovituste adressaatide nimekiri piiratud (29). ESRN on andnud soovitusi liikmesriikidele, riiklikele pädevatele ja määratud asutustele, Euroopa Pangandusjärelevalvele ja Euroopa Komisjonile.

Samas on määruses (EL) nr 1092/2010 piiratud nende adressaatide nimekiri, kes on „tegutse või selgita” põhimõtte kohaselt kohustatud esitama tõendid ESRNi soovituste täitmise kohta (30). Vaid üksikutel adressaatidel on kohustus esitada aruanne soovituste täitmiseks võetud sammude kohta. Sellist asümmeetriat tuleks võimaluse korral vältida.

Eeltoodut arvestades tuleks kaaluda võimalust sätestada õigusraamistikus ESRN õigus oma volituste piires ning mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannete teostamisel anda soovitusi ka riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustele ning EKP-le (31). Igal juhul ei tohiks EKP lisamine võimalike adressaatide nimekirja mingil juhul piirata EKPSi peamist, lepingu artikli 127 lõikest 1 tuleneva ülesande - hindade stabiilsuse säilitamise - täitmist (32). Selles osas tuleks tagada eespool osutatud ESRNi haldusnõukogu ja EKP otsuseid tegevate organite eelnev teavitamine ja teabe jagamine (33).

---

(1)  COM(2014) 508 final.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010, finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).

(3)  Nõukogu määrus (EL) nr 1096/2010, 17. november 2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).

(4)  Määruse (EL) nr 1092/2010 artikkel 20.

(5)  Vt komisjoni aruanne, punkt 3.2.1.

(6)  Vt komisjoni aruanne, punkt 3.2.1.

(7)  Vt määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 5 lõige 1.

(8)  Vt komisjoni aruanne, punkt 4.

(9)  Vt dokumenti Mandate of the Advisory Technical Committee, avaldatud ESRNi veebilehel.

(10)  Vt komisjoni talituste töödokumenti, mis on lisatud dokumendile „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) ülesannete ja korralduse kohta”, lk 16.

(11)  Vt komisjoni aruanne, punkt 3.2.1.

(12)  Eelkõige ESRNi nähtavuse suurendamiseks ja igapäevaste otsuste tegemise hõlbustamiseks.

(13)  Vt käesoleva arvamuse punkt 1.2.

(14)  Vt komisjoni aruanne, punkt 3.2.3.

(15)  Vt Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2014. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise kohta (2013/2166(INL)).

(16)  Vt määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 lõige 2.

(17)  21. septembri 2011. a. otsus ESRN/2011/6 liidus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalveks teabe andmise ja kogumise kohta (ELT C 302, 13.10.2011, lk 3).

(18)  Täpsem info ESRN toetamiseks vajaliku esialgse statistilise ja järelevalvealase teabe välja töötamise, arendamise, rakendamise ja juhtimise kohta: Israel J-M., Sandars P., Schubert A. ja Fischer B. (2013), Statistics and Indicators for Financial Stability Analysis and Policy, Occasional Paper Series, No 145, ECB, Frankfurt am Main, aprill 2013.

(19)  Vt finantsstabiilsuse nõukogu konsultatsioonidokument Understanding Financial Linkages: A Common Data Template for Global Systemically Important Banks, 6. oktoober 2011.

(20)  Eelkõige kohaldatakse nõukogu määruse (EL) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8) artiklis 8 sätestatud kaitsemeetmeid sama määruse alusel kogutavate andmete puhul, tagades konfidentsiaalse statistlise teave füüsilise ja loogilise kaitse.

(21)  Vt ka käesoleva arvamuse punkt 2.1.

(22)  Vt ka käesoleva arvamuse punkt 2.2.

(23)  Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(24)  Vt määruse (EL) nr 1024/2013 artikkel 5.

(25)  Vt Flagship Report on Macro-prudential Policy in the Banking Sector, avaldatud ESRNi veebilehel www.esrb.europa.eu

(26)  Vt soovitus ESRN/2011/3, soovitus B4.

(27)  Vt soovitus ESRN/2013/1, soovitus C3.

(28)  Eelkõige sisaldab määrus (EL) nr 1024/2013 juba praegu viidet ühtse järelevalvemehhanismi riikide ja ESRN vahelise koostöö kujundamiseks makrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimustes, sätestades, et pärast määruses (EL) nr 1024/2013 ette nähtud menetluste järgimist tegutsevad riiklikud pädevad või määratud asutused ja EKP liidu teiste õigusaktidega ette nähtud koordineerimismenetluse kohaselt, ilma et see piiraks ESRN volitusi. Vt põhjendus 24.

(29)  Vt määruse (EL) nr 1092/2010 artikkel 16.

(30)  Vt määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõige 1.

(31)  Asjaomane ettepanek on tehtud ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 18. juuni 2014. aasta soovituse (mis käsitleb juhiseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamiseks) (ELT C 293, 2.9.2014, lk 1) punktis 2.1.1(a).

(32)  Vt kõrgetasemeline ESRNi läbivaatamise töörühm, „Panus ESRN läbivaatamisse”, märts 2013.

(33)  Vt käesoleva arvamuse punkt 5.2.

---