1.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/21

(1)

Euroopa Keskpank kui järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste suhtes pädev asutus on kohustatud tagama vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktile e ja Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (3) artiklitele 93 ja 94, et nende üksuste juhtorganite liikmed vastavad asjakohastele sobivuse ja nõuetekohasuse nõuetele.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) artikli 91 kohaselt: a) järelevalve alla kuuluvate üksuste juhtorgani liikmete maine peab olema igal ajal piisavalt hea ning neil peavad olema piisavad teadmised, oskused ja kogemus oma kohustuste täitmiseks, ning juhtorgani üldise koosseisu liikmete kogemustepagas peab samuti olema piisavalt lai, et mõista asutuse tegevust; b) kõik juhtorgani liikmed peavad pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmisele krediidiasutuses või investeerimisühingus ning, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid ning krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, ei või juhtorgani liikme poolt juhtkonnas täidetavate kohtade arv ületada teatavat arvu; c) juhtorgani iga liige peab tegutsema ausalt, usaldusväärselt ja sõltumatult ning d) järelevalve alla kuuluvad üksused peavad kehtestama põhimõtted, millega edendataks mitmekesisust juhtorganis.

(3)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 3 kohaselt peab EKP kohaldama järelevalveülesannete täitmisel kogu asjakohast liidu õigust ja kui kõnealusteks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive riigi õigusaktidesse ülevõtvaid õigusakte. EKP suhtes kehtivad samuti regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid, mille on välja töötanud Euroopa Pangandusjärelevalve ja vastu võtnud Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (5) artiklitele 10–15. EKP peab tegema kõik võimaliku, et järgida Euroopa Pangandusjärelevalve poolt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 alusel välja töötatud suuniseid ja soovitusi ning ühtset järelevalvekäsiraamatut, mille Euroopa Pangandusjärelevalve on välja töötanud kooskõlas selle määrusega.

(4)

Vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve suunisele EBA/GL/2012/06 (6) tuleb liikme sobivust kaaludes lisaks tema mainet ja kogemust käsitlevatele kriteeriumidele arvesse võtta ka juhtorgani toimimise seisukohalt olulisi kriteeriume. See hinnang peab hõlmama liikmete võimalikke huvide konflikte, nende võimet pühendada piisavalt aega ja täita oma kohustusi sõltumatult ilma teiste isikute sobimatu mõjuta, juhtorgani üldist koosseisu ning sellelt tervikuna nõutavaid teadmisi ja asjatundlikkust. See ei mõjuta asutuse juhtimiskorra rakendamise hindamist direktiivi 2013/36/EL artikli 88 kohaselt.

(5)

Lisaks direktiivi 2013/36/EL artikli 91 rakendamiseks vastu võetud riigi õigusaktidele peaks ka EKP sobivuse ja nõuetekohasuse otsus tagama vastavuse mis tahes muus kohaldatavas riigi õigusaktis sätestatud nõuetele. Seetõttu tuleb seda, kas võib teha otsuse delegeeritult, hinnata sõltumatult kohaldatavas õiguses sätestatud sobivuse ja nõuetekohasuse nõuete hindamisest.

(6)

EKP kui pädev asutus peab igal aastal tegema märkimisväärse hulga sobivust ja nõuetekohasust käsitlevaid otsuseid. Otsustusprotsessi sujuvuse huvides on vajalik delegeerimisotsus selliste otsuste vastuvõtmise kohta. Euroopa Liidu Kohus on tunnustanud otsuste delegeerimise vajadust, et võimaldada institutsioonil, kes peab vastu võtma palju otsuseid, oma ülesandeid täita. Samuti on nimetatud kohus tunnustanud, et otsuseid tegeva organi töövõime on kõikidele institutsionaalsetele süsteemidele omane põhimõte (7).

(7)

Otsustuspädevuse delegeerimine peaks olema piiratud, proportsionaalne ning delegeerimise ulatus peaks olema selgelt kindlaks määratud.

(8)

Otsus (EL) 2017/933 (EKP/2016/40) täpsustab korraldust, mida tuleb järgida järelevalvet käsitlevate delegeerimisotsuste vastuvõtmisel, ja isikute ringi, kellele võib otsustamispädevuse delegeerida. See otsus ei mõjuta järelevalveülesannete täitmist EKP poolt ega EKP järelevalvenõukogu pädevust esitada EKP nõukogule lõplikke otsuste eelnõusid.

(9)

Kui käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumid delegeeritud otsuste vastuvõtmiseks ei ole täidetud, tuleb sobivust ja nõuetekohasust käsitlevad otsused vastu võtta määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikes 8 ja otsuse EKP/2004/2 (8) artiklis 13g ette nähtud vastuväidetest loobumise menetluses.

(10)

Kui leitakse, et liige ei vasta sobivuse ja nõuetekohasuse nõuetele, ei või sobivust ja nõuetekohasust käsitlevat otsust vastu võtta delegeeritud otsusena, vaid seda tuleb teha vastuväidete mitteesitamise menetluses. Seega tuleb juhtudel, kus ei ole võimalik delegeeritud otsuse vastuvõtmise võimalust eelnevalt kindlaks teha, anda piisavalt aega vastuväidete mitteesitamise menetluseks. Sellest tulenevalt, kui liikmesriigi pädev asutus ei esita EKP-le delegeeritud otsuse eelnõu 20 tööpäeva enne sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse tegemise tähtaega vastavalt riigi õigusaktile, tuleb see otsus teha vastuväidete mitteesitamise menetluses. Lisaks, kui tööüksuste juhtidel on küsimusi selle kohta, kas liige vastab sobivuse ja nõuetekohasuse nõuetele, kuna liikmesriigi pädev asutus ei ole esitanud piisavalt teavet või hindamine on keerukas, tuleb samuti kasutada vastuväidete mitteesitamise menetlust,

a)

järelevalve alla kuuluva olulise grupi kõrgeima konsolideerimistaseme järelevalve alla kuuluv üksus osalevas liikmesriigis;

b)

krediidiasutus, millele kuulub suurima väärtusega vara järelevalve alla kuuluvas olulises grupis, kui see asutus ei ole punktis a nimetatud üksus;

c)

järelevalve alla kuuluv oluline üksus, mis ei ole järelevalve alla kuuluva olulise grupi osa.

a)

selles leitakse, et liige ei vasta sobivuse ja nõuetekohasuse nõuetele, või

b)

see sisaldab tingimusi, välja arvatud juhul, kui sellised tingimused on vajalikud tagamaks, et asjaomane liige täidab sobivuse ja nõuetekohasuse nõudeid, ning neis on kirjalikult kokku lepitud.

a)

asjaomase liikme suhtes toimub kriminaalkohtumenetlus või ta on süüdi mõistetud süüteos esimeses või lõplikus kohtuastmes või

b)

asjaomase liikme suhtes toimub uurimine või täitemenetlus või halduskaristuse täitmine või on tehtud sellekohane otsus seoses finantsteenuste alaste seaduste või muude aktide rikkumisega.

a)

liikmesriigi pädev asutus ei esita EKP-le delegeeritud otsuse eelnõu 20 tööpäeva enne sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse tegemise tähtaega vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele või

b)

teabe ebapiisavuse või hindamise keerukuse tõttu on vaja sobivust ja nõuetekohasust käsitlev otsus teha vastuväidete mitteesitamise menetluses.

a)

Kogemus. Liikmel peavad olema oma ülesannete täitmiseks piisavad teadmised, oskused ja kogemused.

b)

Maine. Liikmel peab olema alati piisavalt hea maine, et tagada järelevalve alla kuuluva üksuse usaldusväärne ja nõuetekohane juhtimine. Maine hindamisele ei kohaldata proportsionaalsuse põhimõtet.

c)

Võimalik huvide konflikt ja sõltumatus. Liige peab saama tegutseda sõltumatult. Huvide konflikti ja sõltumatuse hindamine hõlmab järelevalve alla kuuluva üksuse juhtimiskorra hindamist, et tuvastada, leevendada, hallata või tõkestada huvide konflikte.

d)

Ajaline panustamine. Liikmel peab olema võimalik pühendada piisavalt aega oma ülesannete täitmisele järelevalve alla kuuluvas üksuses. Hindamist võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu liikme osaluste arv eri juhtkondades, järelevalve alla kuuluva üksuse tegevuse laad, ulatus ja keerukus ning liikme muud asjakohased kohustused.

e)

Ühine sobivus. Sobivuse ja nõuetekohasuse algsel hindamisel hinnatakse liiget ühise sobivuse nõude osas, võttes arvesse järelevalve alla kuuluva üksuse jooksvat juhtimise järelevalvet ning juhtorgani enesehinnangut, eeskätt seoses selle koosseisu ja ühise sobivuse vajadustega.